Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
Vanemad pojad tulevad ilma uudistama varem kui nooremad (Ader, 2008). Enamiku kakuliste pojad lahkuvad pesast lennuvõimetuna. Erandiks on siin näiteks noored värbkaku pojad (pilt 8). Nemad on pesast lahkudes juba esimese lennuoskuse omandanud (Kontkanen jt, 2004:72). Pilt 7 Pesas istuv kõrvukrätsu poeg Pilt 8 Värbkaku poeg (Kontkanen jt, (Ader, 2008) 2004:72) 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID Metsaliikidest kolm värbkakk, händkakk ja karvasjalg-kakk tunnevad ennast hästi vanades metsades (lisaks neile elavad metsas ka kassikakk ja kodukakk). Kõrvukräts lepib peaaegu igasuguse oma toitumisala äärel oleva puistuga, isegi keset põldu kasvava kahara üksikpuuga (Kontkanen jt, 2004:68). Olenevalt liigi pesitsemise eripäradest on oluline varju pakkuvate puujuurte (pilt 9), sobivate suurte pesaõõnsustega puude (pilt 10) või kännutüügaste olemasolu (pilt 11).
· Metsade hooldamise, järelvalve ja vaheltkasutusraietega vähendatakse looduslike häiringute mõju ning metsamaastikust kaovad väga vanad ja jämedad puud ning ka vastav kõdupuit. Raie ja kuivenduse koosmõju Enamus suurimaist metsamassiividest on killustunud kus on kraav, seal on ka tee ja raied. Ajalooliselt (enne 18.saj) talitlesid puiduveo jaoks kättesaamatult kauged ja rasked maastikud liikide refuugiumina. Mõned huvitavad faktid: · Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga, kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt. · Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm). · Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal.
annaabi.ee 
