aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. (lisa 15. pilt kuldnokast). Kägu Kägu tunneb ilmselt küll iga inimene, kes on kevadeti natukenegi Eesti looduses viibinud. Kes ei oleks küll kuulunud tema kukkumist? "Kuku-kuku" häälitsuse järgi on talle ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi pandud: kukulind, metsakukk jt. Samas tuleb mainida, et kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta oma väljavalitud territooriumile emast, kellega pulmi pidada. Eladajäänud aastaid, õnne, surma, leina, ilmaolusid ja viljasaaki - kõike seda kuulutab kägu alles maikuus. Kägu ei saa juba selle pärast varem kaugelt Lõuna-Aafrika 20 talvekorterist tagasi tulla, et varem ei ole tal veel kuhugi oma mune poetada. Nimelt
ühtlasi mõistu, et ta on teel merre. Vahel näib mõistatussarjade moodustumises puuduvat üldse igasugune mõisteloogika või sisuline ühisnimetaja. Ahela Mustlase uur, sea tamm, konna kaev ja kassi õun lülid tähendavad näiteks päikest, leppa, lusikat ja kadakamarja. Eesti võimsaim sarimõistatus on vist vana Teeliba-alguline tsükkel, mille komponentide tähendused kipuvad silmanähtavalt tuhmuma ja segunema: variandis Teeliba, maasuga, meresikk ja metsakukk on need vastavalt regi, äke, vähk ja kägu; variandis Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani lumi, äke, silk, kägu ja sool. Kõigist neist segadustest hoolimata võib näha, et on olemas mitmed kindlad objektide liigid ja kitsamad mõistealad, mis on mõistatusloomet eriti tugevasti inspireerinud. 10 sõna / kitsamat mõisteringi, mille kohta eesti keeles on loodud kõige rohkem mõistatusi, on