Polügoni pommitati õhust, keskmiselt 5 korda nädalas. Utsali polügoni reostus pole niihästi kaardistatud, kui teiste meie sõjaväebaaside reostus. Kuid 1993. aasta jooksul kaardistati kokku 33 reostuskollet. Naftaproduktidega läbiimbunud pinnast oli kokku 600 m2 pindalal. Kemikaale leiti pinnasest 1,5 t ning jäätmetega tihedalt reostatud ala pindalaks määrati 0,18 ha. Potensiaalseks ohuks põhjaveele oli puurkaev, mis saneeriti 1994. aastal. Eesti Metsakorralduskeskuse eksperdi Veiko Adermanni hinnangul on polügonil metsa kahjustatud 620 ha võrra ning pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning flora kooslus on suuresti muutunud. Keila - Joa raketibaas Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre
aastat (tabel 3). 20. sajandi algusest on sajandi lõpuks kogu uurimisala niidukooslusest säilinud ca 24% ja metsasus on suurenenud ca 76% võrra. 3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule 1959.a. kaitse alla võetud territooriumi (lisa 2) suurus on erinevate andmete järgi veidi erinev. Kirjanduse (Kumari, 1960) järgi on see ca 265 ha, 1959 a. kaardi järgi hinnates ca 274 ha. 1978. a. kaardistati kõnealune piirkond Eesti metsakorralduskeskuse poolt. Koostati kaitseala plaan, kirjeldus ning tehti majandamisettepanekud. Kaardi järgi on projekteeritud piiridega keeluala pindala 245 ha. 1959. ja 1978. a kaartidel on kaitseala piiridesse jäänud ka osa metsaalast. Kaitse alla ei ole võetud kogu säilinud niiduala. 1978. a kaardil on hõreda niidu ja põõsastega puistut või heinamaad 236 ha. Nii 1959. a. kui ka 1978. aasta kaartidel esineb kaitstava territooriumi piiride tõmbamisel palju ebatäpsusi
annaabi.ee 
