Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane. Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist. Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki
All that comes from pollution and improves growth has the most direct impact on growth of bog pines. 59 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Belyaeva, D. (2012). Elektri- ja soojuselektrijaamade tehnoloogiate muutuste mõju analüüs sadenemiskoormustele Kirde-Eestis viimastel kümnenditel. (Magistritöö). Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu. 2. Degtjarenko, P. (2010). Leeliselise õhusaaste mõju metsakooslustele Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduse Instituut. Tartu. 3. Eesti Energiast. Juubeli aastad. Eesti Energia kodulehekülg. – Eesti Energia kodulehekülg [online] https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 (15.05.2015). 4. Kaasik, M., Ploompuu, T. (2005). Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa. – Eesti Loodus. Nr. 1. 5. Kaasik, M., Ploompuu, T., Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O
avaldanud dokumendi „Juhtnöörid parkide ja kaitsealade avaliku kasutuse mõõtmiseks ja aruandluseks”, mis võeti laialdaselt kasutusele. Elektrooniline versioon on kättesaadav aadressil http://www.ahs.uwaterloo.ca/~eagles/parks.pdf. Juhend on julgustanud riike ja kaitsealasid loodusalade rekreatiivse kasutuse teemat edasi arendama, sh välja töötama standardseid meetodeid külastusseireks. Malmivaara-Lämsä et al. (2008) järgi on Soomes uuritud tallamise mõju erinevatele metsakooslustele ja taimestikule pika-ajaliselt ja põhjalikult. Välja võib tuua 1970. aastatel teostatud Kellomäki, Saastamoineni ja Wuorenrinne uuringud põhjaparasvöötme metsadest ning Tolvaneni et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks käsiraamatuks 1989
annaabi.ee 
