toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks. 1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist. https://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s 22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina. 16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja. Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp. 27.04.1928 võttis Riigikogu vastu ,,Tuletikkude valmistamise ja müügi seaduse", millega
jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks. · Esimesed taolised mõtete väljendused tuld Pärnust (ootamatult, sest sealne muulaste arv polnud teab kui suur). Ajaleht Pärnu Kommunist (nüüd Pärnu Postimees) avaldas 27. mail 1988 Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse (mida on nimetatud isegi deklaratsiooniks, manifestiks, programmiks) EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele, et tema taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid
annaabi.ee 
