oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
Kui pruudid Tapalt tulivad Kui pruudid Tapalt tulivad, oi tuudi-ruudi-raa, neil süldid kaasas olivad, oi tuudi-ruudi-raa, ja korvi põhjas korpisid, oi tuudi-ruudi-raa, ja näpu otsas tortisid, oi tuudi-ruudi-raa. Nad kombe pärast ohkisid, oi tuudi-ruudi-raa, et kas nad tuua tohtisid, oi tuudi-ruudi-raa, nii nagu poisid tohivad, oi tuudi-ruudi-raa, ka pudel metsakohinat, oi tuudi-ruudi-raa. 9 Viraksaare Täna üks väikene hirv hopsab mul üle tee, äkitselt seisma jääb, püsib, ei põgene; minagi seisatan, vaatame teineteist ... äkki kui nõelaks hirm, hopsab pilkude käest ! Talvine pühapäev Mu akna taha tuli vares. Siis tuli teine vares ka. 10 Kaks leevikest siis paaris tulid. Ja nõnda saingi rikkaks ma!
külalistemajas või lihtsas puhkemajas. Piirkonna suurim suitsusaun, lisaks soome saun, kohalik käsitöö ja muud aktiivsed vaba aja tegevused (Kõtu Kosutuse Nulk... 2009). Aktiivne tegevus: · Metsavenna talu (Vastse - Roosa küla) peamiseks teenuseks on metsavenna retked, kus kolme tunni jooksul tehakse piltlikult selgeks metsavendlusega seonduv - saab metsavendi peidikust otsida, viibida punkris, maitsta metsakohinat ning koos peremehega metsavennalaule kaasa laulda (Metsavenna talu... 2009). Piirkonnas tuntud või omanäolised sündmused · Võrumaale on omased laadad, neist tuntumaks võib pidada Hauka laata koos romuralliga. 4 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 · Seto kuningriigi päevad on iga-aastane setode kokkutulemise päev. Viidatud allikad:
Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest. Tema muusika on kui helisev hümn armastusele. Strauss ülistas loodust, kevadet, sinist taevast, leebeid tuuleiile, ojavulinat ja metsakohinat. Tema meloodiad hõiskavad: ,,Ela, inimene, ja rõõmusta-maailm on imekaunis ja see kuulub sulle!". 5 1870-ndatel aastatel, pärast tutvumist operetizanrile aluse pannud Jacques Offenbachiga, hakkas ka Straussi huvitama operett. Kuid ta ei läinud siiski Offenbachi teed. Juba tema esimestest katsetustest ilmnes, et Straussi operetid on teist tüüpi, tantsulised, neis
annaabi.ee 
