Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks.
kahjulik. Puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele sõltub puu tervislikust seisundist , kasvukohast, ilmastikust, inimtegevusest. Hoolimatu ja asjatundmatu tegevusega võib inimene kaasa aidata paljude kahjuriliikide ja haigustekitajate leviku- le või muuta puistud vastuvõtlikuks ilmastikukahjustustele. Mida liigirikkam on mets, mida elujõulisemad on puud, seda paremini peavad nad vastu kahjurite ja haiguste rünnakule. Seega põhineb metsakaitse ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. On põhimõtteliselt kaks erinevat lähenemisviisi metsakasvatusele. Esimesel juhul rajatakse ja kujundatakse hooldamise käigus välja ühevanuseline puhtpuistu, kust on eemaldatud kõik ülearune (teised puuliigid, kuivanud puud jne.). Normaalse boniteediga kasvukohas annab selline puistu hea juurdekasvu, kvaliteetse puidu ja suure tagavara. Lõppraie tehakse lageraiena, mets uuendatakse külvi või istutuse abil. Selline ühevanuseline puhtpuistu on aga
annaabi.ee 
