Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5
Mullakaitse on aktuaalne probleem juba ammu alates ajast, mil tekkis põllumajandustegevusest tingitud degradatsioon. Probleem on põllumajanduse intensiivistumise, maaharimise mehhaniseerimise, kemiseerimise ja maapinna suurema saastumisega aina süvenenud. Selle lahendamiseks on Euroopa Liidus koostatud ka vastav mullakaitse dirketiiv, vähendamaks viljaka põllu- ja metsakadu, takistamaks sooldumist, vee erosiooni jm. Eestis aga mullakaitse seadust pole, mullakaitset käsitlevad sätted sisalduvad pigem mitme valdkonna õigusaktides, kuid seda ei saa nimetada mullakaitsepoliitikaks. Üldse on mulla tähtsust Maa elus alahinnatud, sellele on pööratud häbiväärselt vähe tähelepanu ning mulda ja selle kaitset kätkev seadus puudub Eestis endiselt. [4] 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine
annaabi.ee 
