Sportlane peab ennast alati vormis hoidma ja sellepärast teeb Ta enamvähem koguaeg trenni. Tema treeningud algavad oktoobris ja lõppevad aprillis pärast mida algab võistlushooaeg. Loomulikult võistlushooajal toimuvad ka treeningud kuid teistsugused. Oktoober, november on aeroobne treening, kus Ta jookseb metsas pikki distantse. Ta teeb kereharjutusi ja valmistab keha ette algavaks treeninghooajaks. Trennid toimuvad 5 korda nädalas. Esmaspäev, kolmapäev ja reede on metsajooksud mis on tavaliselt 6 km pikad + kereharjutused. Teisipäev, neljapäev ja laupäev on ujumistreeningud. Kuna odavise toimub ainult suviti, siis ettevalmsitusperiood algab rahulikult järjest koormusi tõstes. Detsembrist alustab Ta jõusaalis ja visketreeningutega. See on kahekuuline tsükkel, mis kestab jaanuari lõpuni. See hõlmab keskmise tugevusega treeninguid, mis on maksimaalselt 75% tugevusega. See hõlmab visketreeninguid ja jõusaalitreeninguid.
jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks.(Karikosk 1970: 275, 276) Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad. Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele. Saksa noortetreener F.Friedric leidis, et noor ei kaota midagi, kui ta alustab süstemaatilise keskmaajooksu treeninguga alles 17-18 aastaselt(Karikosk 1976: 469). Suursaavutusteks treenimine enne 18-ndat eluaastat on enneaegne ja võib toimuda hilisema saavutusvõime arvel. Ta leiab, et noorte harmooniline seisund on erinev ja sellepärast ei talu väliselt sarnased noored võrdset koormust, ka T
annaabi.ee 
