Eesti metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,5- hektarine puittaimestiku kasvukoht, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%, või mida majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või muudel metsaseadusega ette nähtud eesmärkidel. Metsaks ei peeta parke, haljasalasid, marja- ja viljapuuaedu, metsaistikute kasvualasid ega puukoole, arboreetumeid, raudteid, automagistraale, põldude kaitseribasid, mille laius ei ületa 20 meetrit, metsaistandusi, põõsastikke ja veekogude kaitseribasid. Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad. Metsa haldamise poolest on Leedu metsaseadus eripärane. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui 11 see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. Eesti metsaseaduses selliseid
Naftasaadused inimese kohta: 1, 57 tonni Gaas inimese kohta: 1,014 m 3 Elekter inimese kohta: 10, 049 kWh Uus-Meremaa energiakulu on pisut väiksem kui maailma keskmine. [6] 9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus 7.1 Looduslikud eeldused Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Riigi pindala on 27 miljonit ha, millest põllumajandusmaad 14 miljonit ha ja metsaistandusi 1,8 mln ha. Põllumajandusmaast on teravilja all vaid 170 000 ha, aedvilju kasvatatakse 51 000 ha-l, puuviljaaedu on 112 000 ha. Ülejäänu(13,7 mln ha)on karjamaa, kus rohi kasvab 12 kuud aastas ja kari on aasta läbi karjamaal.[7] Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. [1]