suurte metsatulekahjude puhul, põhjuseks küll mitte põllu-, vaid elamumaa tekitamine. Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005. aastal 64 miljardit USA dollarit ja see GEOGRAAFIA 24 123 on 1990. aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega infl atsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit. Metsatööstusklaster: metsamajandamine puidu varumine puidu töötlemine äriteenused Milliseid äriteenuseid kasutab metsatööstus? Turundus, reklaam, konsultatsioonid, teadusuuringud, pangalaenud jm. Millega tegeleb metsatööstus?
Vastukajad Riigikontroll hinnangul on arengukava sisu olulisel määral vastuolus selle põhieesmärkidega, kuna raiemahtude suurendamine, raiet lubavate tingimuste lõdvendamine ja raievanuste alandamine ei paranda ühelgi viisil metsade jätkusuutlikku majandamist, keskkonda ja selle kaitsmist ega kindlusta metsasektorile pikaajalist tulu. Riigikontroll peab vajalikuks juhtida tähelepanu arengukava eelnõu järgmistele puudustele: a) arengukava eelnõus on riikliku metsainventuuri (SMI) andmeid tõlgendatud vääralt; b) raiemahtude suurendamiseks kavandatud raievanuste alandamise ja raietingimuste leevendamise ettepanekuid ei ole analüüsitud; c) raiemahtude suurendamine kahjustab riigimetsa jätkusuutlikku majandamist; d) eelnõu on vastuolus Eesti ja ELi looduskaitse eesmärkidega. [Riigikontrolli hinnang ,,Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" eelnõule]16.10.2011 Petitsioon.ee: Soovime, et Riigikogu tühistaks 15.02.2011 vastu võetud "Eesti metsanduse
Eesti lähinaabrid Soome ja Rootsi on juba pidanud silmitsi seisma olukorraga, kus metsa intensiivne majandamine 1960. ja 1970. aastatel lõppes metsamaastiku täieliku moondumisega. Sarnase probleemi üleskerkimine ähvardab ka Eestit,kus hakkavad ilmnema taasiseseisvumise järgsete suurte majanduslike muudatuste tagajärjed. Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides säästva metsamajanduse ja metsade mitmekülgse kasutuse põhimõtteid. 1995. a. käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, et määrata metsasektori edasisi arengusuundumusi ning välja töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid.
annaabi.ee 
