eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8 Vene ülemvõimu ja kolonisatsiooni ajal sunniti osa sölkupe põhja poole taanduma (Taagepera, 1999, lk 395)
ideid, vaheldust ellu. Romaanis ,,Ring sulgub" (1935) kasutab ta taas ränduri motiivi. Sellist üksildast inimest, kodutut vagabundi, paljuski Hamsuni ennast, kohtame enamikus tema raamatutes. Selles teoses annab kirjanik oma lemmiktüübile ka psühholoogilise seletuse. Hamsun oli erakordselt kirglik inimene ja erakordne oli ka tema võime kannatusi taluda. Ta oli samaaegselt nii looduslaps kui ka neurootik, nii metsainimene kui intellektuaal. Tema puhul on tegemist ülimalt ebatavalise seguga lihtsusetaotlusest, armastusest kodumaa metsiku looduse vastu, ülitundlikkusest ja vastuvõtlikkusest pahede suhtes. Ta püüdis kaasmaalasi Saksa okupatsiooniga lepitada, kuid see osutus kahetsusväärseks eksimuseks. Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949).
annaabi.ee 
