Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta
Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude
metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese- sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks.
annaabi.ee 
