Võrreldes lähiriikidega on Eestis Natura alasid märgatavalt rohkem. Kui Eestis on Natura 2000 loodusaladega kaetud 16,5% maismaast, siis näiteks Rootsis on see arv 13,7%, Soomes 12,7%, Lätis 11% ja Leedus 9,9% maismaast. Meil on hea end just nimetatud riikidega võrrelda, sest kuulume Euroopa Liidu mõistes nendega ühte looduskaitselisse regiooni boreaalsesse regiooni ja seetõttu saame väita, et Eesti Natura 2000 võrgustik annab selle piirkonna metsaelupaikade soodsa seisundi tagamisele ja taastamisele väga olulise panuse. 5 Kasutatud kirjandus http://www.natura2000.envir.ee/ http://www.kalale.ee/sisu/NCw0MzU4NSwxLDAsMQ/ http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=14&lang=et http://www.envir.ee/1074901 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=7377&old_art=35806&old_num= 6
Metsapoliitikal põhinev vääriselupaiga mõiste sõnastati ka 1998. a. Riigikogus vastuvõetud metsaseaduses. Metsaseaduse §31 sätestab vääriselupaiga kaitsemeetmed. Vääriselupaikade inventuur kavandati teadmises, et see annab vaieldamatult olulise panuse tulundusmetsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisel. 1999. a. käivitatigi vääriselupaikade inventuur EestiRootsi ühisprojekt väärtuslike metsaelupaikade leviku ja osatähtsuse hindamiseks. Sellele eelnes aastatel 19931996 riigimetsas läbiviidud põlismetsade inventuur, mida täiendas Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti inventuur aastail 19962001. Viimatinimetatud projekt oli seadnud eesmärgiks saada ülevaade Eesti metsade looduskaitselistest väärtustest ja arendada edasi rangelt kaitstavate metsade võrgustikku. Isegi juhul, kui riigimetsa haldajad on valmis looma suuremaid looduskaitsealasid ja tagama
kaitsealadel töötavatele metsakorraldajatele koolitusprogrammide raames 2007. aastal. Looduslikkuse taastamise vajadust hinnatakse ja vajalikke võtteid kavandatakse koos regulaarse metsakorraldusega ning lisatakse vastava kaitseala kaitsekorralduskavasse. Tulevikus peavad kõik kaitsekorralduskavad sisaldama vajaduse korral ka aktiivseid metsalooduse kaitse võtteid. 2004. aastal koostati ülevaade Baltimaade kaitsealuste metsade majandamise praktikast ja soovitused sealsete metsaelupaikade kaitse korraldamiseks (15). Suurem osa sellest juhendist pühendati EL loodusdirektiivi I lisas loetletud metsaelupaigatüüpide majandamisele. Balti- ja Põhjamaade ekspertide mitmeaastase töö tulemusena koostatud materjalid seire, hindamise ja majandamise kohta boreaalsete metsakoosluste soodsa seisundi saavutamiseks avaldati 2006. aastal (2). Trükis, mis on aluseks vastava seadusandluse kujundamiseks, esitati kolme Balti riigi ministeeriumitele, kes vastutavad metsalooduse kaitse
annaabi.ee 
