Eestis on soid kuivendatud kõlvikupindade suurendamiseks (~150 a), hiljem ka metsamaaks või lihtsalt “jäätmaadest lahtisaamiseks” (NSVL periood) Probleemid •Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne valik) •Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel •Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast •Kogemusi vähe •Teadusmahukas, nõuab eeluuringuid ja pärast seiret •Dilemma –kõdusoometsadest soo taastamine –metsis ja metsaelupaik vs soo •Taastumine algab siis, kui taastamistegevused lõppevad, see on väga pikk protsess •Taastamistegevus on mastaapne, peamiseks kriteeriumiks on maaomand ja maaomanikud ning nende luba. Taastamine võimalik peamiselt riigimaal.
lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5 % kasvavate puude arvust (häile arvestamata); · leidub tugevasti kõdunenud lamatüvesid, mis on üleni kaetud sammalde või muu alustaimestikuga; · metsa veereziim on rikkumata kuivenduskraavid puuduvad või need on lakanud toimimast, puudub ka ökosüsteemi muutev naabrusmõju (ulatuslikud servaalad, sihid); · nii seente, samblike, sammalde kui ka soontaimede hulgas leidub alati inimpelglikke liike. Metsa vääriselupaik - metsaelupaik, kus on suur tõenäosus ohustatud ja haruldaste kasvukohaspetsiifiliste looma-, seene- ja taimeliikide esinemiseks. Metsa vääriselupaik määratletakse: · Võtmetunnuste põhjal bioloogilised võtmetunnused on metsa arengu käigus tekkivad iseloomulikud elupaigaelemendid või struktuur; maastikulised võtmetunnused viitavad eripärastele keskkonnatingimustele, millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine;
annaabi.ee 
