(ehk bai) ja metsa-(ehk madu, somatu) murret. Eri murrete inimesed elavad üksteisest 400 kilomeetri kaugusel ja ei puutu eriti kokku. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel (Venemaa statistikaamet). 1990. aastate alguses tehtud uuring näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40% eenetseid, kuid vaid 15% kasutab eenetsi keelt regulaarselt. Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat. Metsaeenetsi kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid. Ülejäänud räägivad valdavalt vene keelt. Eenetsi tähestik põhineb vene tähestikul. Selles on kolm lisatähte: , ja (vt. joonis 2). (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) Joonis 2. Eenetsi tähestik (s.a) 6 2.4 Usund Eenetsite usund sisaldab samanistlike jooni. Eenetsid usuvad, et maailma lõid Nga Biomo,
kasutatud lingua francana, on tulnud väga palju, eriti põhjapõdrakasvatusega seotud sõnavara eenetsi keelde. Samuti on nganassaani keelest pärit jahipidamisega seotud sõnavara. Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel. Krivonogovi uurimus 1990. aastate algusest näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40% eenetseid, kuid vaid 15% kasutab eenetsi keelt regulaarselt. Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat ja metsaeenetsi kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid (Krivonogov 1998: 52). 1995. aastal ilmus esimene eenetsikeelne trükis, milleks on Luuka evangeeliumi tõlge (Helimski 2001: 193). AJALUGU Veel 17. sajandil asustasid eenetsid suuri alasid Tazi ja Jenissei ääres ning nende arv oli ilmselt ligi 1000 (Vassiljev 1982: 57). 17. sajandil hakkasid eenetsid maksma venelastele jassakki. Samal sajandil saabusid lõunast Tazi jõgikonna
annaabi.ee 
