mõjutatud. Kliima soojenemine võib vähendada merede jääkatet, merevee pindmiste ja põhjakihtide vaheldumist ning lainete liikumist. See omakorda avaldab mõju mereloomadele vajalike toitainete kättesaadavusele ning ökosüsteemidele. Samas võivad toimuda ka elupaikade muutused, eriti suurte laiuskraadidega aladel. Igasugused häired planktoni elutegevuses võivad mõjutada ookeanide omadust neelata ja säilitada süsinikku, ookeanid toimivad nagu metsadki. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperaatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250
Nõukogude ajal loodeti tehas üle viia maagaasiküttele, mis olnuks muidugi puhtam, kuid saadav tsement oleks läinud kallimaks ja kehvemaks. Pärast taasiseseisvumist on aga välisfirma näidanud, et moodsate seadmetega saab ka põlevkivist võrdlemisi puhtalt tsementi teha. Kunda lähedal hakkas hiljuti tööle Aeroci poorbetooni tehas, mis pakub linna elanikele täiendavaid töökohti. Sinna rajati ka norralaste tselluloositehas, sest vett jätkub ja Virumaa metsadki on lähedal. Laieneb Kunda sadam, 2005. aasta suvel hakkas tööle vedelkaupade terminal (esialgu Eestile vajalike kaupade sisseveoks) ja uus puistekaupade ladu, ohuks aga näib kujunevat Sillamäe uue sadama konkurents. Kokkuvõttes näib Kunda olevat päris edukas linn. Narva ligidal mere ääres piki ilusat liivaranda asub Narva-Jõesuu. See on olnud ja on veel praegugi Narva