jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud). Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Lahendused : Loodusvarade säästlikum kasutamine. Metsaderaie vähenamine, uute metsade istutamine. Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus). Looduslike tõkete rajamine põldude äärde. Erosiooni takistamiseks. Ratsionaalsed maaparandusvõtted. 2007. aastal korraldas ÜRO uuringu, mis hoiatas, et kõrbestumine võib sundida oma kodudest lahkuma kümneid miljoneid inimesi, eriti puudutab probleem Sahara kõrbest lõunasse jäävaid alasid ja Kesk-Aasiat. Uurimus näitas, et kõrbestumise tõttu
turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis Maailmapanga andmetel oli 8% terve maakera CO2 emissioonidest sel aastal[1]. Indoneesia sai sel aastal tänu tulekahjudele maailma esimese kolme saastaja hulka. Üldiselt moodustab metsaderaie 83% Indoneesia ja 80% Malaisia aastasest süsihappegaasi emissioonist[16]. 4.4. Metsade raie mõju inimestele Metsade maha võtmisel on väga suur mõju inimetele nii kohalikul tasandil kui ka globaalsel. See mõjutab inimeste tervist, elukeskonda ja pikemas perspektiivis toob majanduslikku kahju. Endiste metsaalade põletamisel eraldub väga palju süsihappegaasi, aga koos sellega ka muid keemilisi aineid, mis võivad oluliselt mõjutada inimeste hingamisteid
annaabi.ee 
