majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte. Saksamaa ehitustraditsioon puidutöötluses ulatub mitmete sadade aastate taha
Metoodika väljatöötamisest võtsid osa Tartu Ülikooli ja Tartu Põllumajandusülikooli teadlased ja spetsialistid (Andersson jt. 1999b). Tuliseid vaidlusi tekitas mõiste "key biotope" tõlkimine eesti keelde. Ökoloogid (näit. prof. Jaanus Paal) ei nõustunud otsetõlkega ning lõpuks lepiti kokku, et mõiste "vääriselupaik" kirjeldab kõige paremini metsa väärtuslikku elupaika. 1999. a. viidi vääriselupaikade inventuur läbi üksnes erametsades ning inventeerijad olid maakondade metsaametite töötajad. 1999. a. inventeerisid 23 inventeerijat 167 500 ha metsi ja andsid omapoolseid kommentaare metoodika rakendatavuse kohta. Et inventeerimise metoodikat täiustada, teostati samal aastal ka auditeerimine. Kommentaare ja auditeerimise tulemusi arvestades tehti metoodikas vajalikud muudatused. Metoodika lõppvariant valmis 2000. a. kevadel (Andresson jt 2000 a, Andersson et al 2000b). 1999. a. detsembris anti välja bros üür "Vääriselupaigad Eesti metsades" (Palo &
annaabi.ee 
