lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani kinnistuda Kirde Venes ja teha lõpp senistele vürstide kohavahetustele. Peagi oli Vladimir juba vanemaks linnaks Rostovile ja Suzdalile. Üritas Konstantinoopolist saada heakskiitu plaanile luua Vladimirisse oma metropoolia kuid see ei õnnestunud. Valitsemis ajal tegi kõik et Vladimir-Suzdalimaa tähtust tõsta, nt tuues ettekäändeks vaidlused Kiievi trooni pärast saatis omale ustavad vürstid sinna ja alasi Kiievi vallutada ning pani sinna valitsema oma venna Glebi, suurvürsti tiitli aga viis Vladimirisse. Peagi üritas Novgorodi vallutada kuid sai lüüa, kuid järgmisel aastal tabas Novgorodi nälja oht kasutades asjaolu et Transiit toimus läbi V-S sundis Andrei
Sellega muutub oluliseks ka kiriklik struktuur – tekivad kogudused ja linnad, mida juhivad piiskopid. Tekivad metropooliad, ehk siis linnades asuvad kiriklikud keskused. Piiskopliku ameti kõrval, hiljemalt 3. sajandil, kujuneb teine kirikujuhtimise printsiip. Selleks on nn sinodaalne printsiip. Eesotsas on piiskop ja valitsemisviis on kollektiivne (episkopaal-sinodaalne). Saab alguse Egiptusest, Aleksandria kirikust (metropoolia). Kirik, mis on suur ja ambitsioonikas, kuna kuidagimoodi peab vaidlusi lahendama ka keskusest kaugemal, siis seda otsustakse kollektiivselt. Sealt hakkab sinodaalne printsiip levima üle kogu Rooma riigi ning jõuab 4. sajandil teetähiseni, mil toimub I kirikukogu. Apostellik järjepidevus – piiskopid hakkavad juba 3. sajandil enda ametiga seoses, eriti just metropooliate peadena, joonistama sugupuusid enda põlvnemise kohta, s.t amet on tuletatav Kristusest endast
annaabi.ee 
