nullimisele. Samas hakkavad frangid välja arendama oma kirikumudelit, kus võim kuulub senisest tunduvalt enam kohalike ilmalike valitsejate kätte. Tekib suur küsimus, kes on valitseja kas keiser või paavst? Samas ei hülga nad ka täielikult gallialikku mudelit. Viimasesse kuuluvad traditsiooniline kirikuõigus, vanad pühade isade põhimäärused, kirikuisade pärimus ja esialgu ka hierahiline liigendus provintside järgi (piiskopid, kes on allutatud metropoliitidele). Selle pärandi hulka kuulus ka ladina keel, milles koostati kõik sinodaalaktid ja mis lõi läbi germaanlaste seas kui liturgiline keel. See tähendas, et rahvalik germaanlik liturigia kadus pildilt. Frangi mudel tähendas eelkõige maakirikutüübi kasutusse võtmist. Kohalikud sinodid ei olnud enam vaid vaimulike koosolekud, vaid sinna kutsuti ka kuningas ja teisi ilmikuid. Võeti üle maakiirkutüüp. Maakirik kuulub vastava maa omanikule ja mitte Roomale
Kuhu aga paavsti võim ei ulatunud, nimetas piiskoppe ametisse valitseja, kelle maaaladel kirik asus. Kõik olenes sellest, kui palju vabadust suutis kirik endale välja võidelda, ehk kui palju ta valitsejast sõltus. Kuni 12. Sajandini valis piiskoppe toomkapiitlid, millesse kuulus 12 toomhärrat. 12. Sajandil võttis selle võimu endale aga paavst ja hoidis seda hiliskeskajani. Pallium - kiriklik rõivastus. Mida esialgselt kandsid ainult paavstid, aga mida paavst hakkas edasi määrama metropoliitidele ja osadele tähtsamatele katoliku kiriku piiskoppidele. Mungaordud Benediktlaste õpetus lähtub Nursia Benedictusest. 6. sajandil valitses oli oht, et Benedictuse reelgid (RB) vajuvad unustuste hõlma, kuid pärast mõningasi arenguid kuulutati 23. augustil 816. aastal RB Prantsusmaal riiklikuks ja kõikidele kloostritele kohustuslikuks seaduseks. Siit alates said benediklaste kloostrid täieliku domineerimise osaliseks, kuni 12
annaabi.ee 
