Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Balti jaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal ja Vitebski vaksal. Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Kooli alguses selline vapustav reis ja kohe kooli alguses võiks toimuda iga aasta. Peterburg iseenesest oli suur linn paljude vaatamisväärsustega. Huvitav oli ka näha nii suure linna suuri ehitisi ja ebatavalist arhidektuuri Koostas: :D
Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldarajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (vt foto 3) (ligi 100 meetrit lai). Foto 3. Sinine sild (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool (vt foto 4) on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Baltijaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal jaVitebski vaksal. Foto 4. Metroo (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Metro_SPB_Line1_Avtovo.jpg) Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Peterburg iseenesest on suur linn paljude vaatamisväärsustega. Väga hariv oli näha suurehitisi ja Venemaale iseloomulikku arhidektuuri
vahel korraldavad kolm kompaniid: Terravision, mille pileteid müüakse lennujaamas ja ka internetileheküljel, Schiaffini ja Cotral, mille pileteid müüakse bussis. Hind sõltuvalt liinist. Rooma ühistransport kannab nime metrebus, mis tuleneb kolmest sõnast: metroo (metro), tramm (treno metropolitano) ja buss (bus). Metrebusi piletitega saab linna piirides kasutada kõiki nimetatud transpordivahendeid. Pileteid müüakse lehekioskites, kohvikutes, rongijaamades, piletiautomaatides.Rooma metrool on 2 liini (A ja B), ristjaam on Termini linna keskel. Metrooga liikumine on kõige lihtsam viis linnaga tutvumiseks. Rongid liiguvad igapäevaselt kell 05.30-23.30. Liin A pakub häid võimalusi ostlemiseks ning vaatamisväärsuste külastamiseks. Kuulsaimaks Rooma peatänavaks on Via Del Corso. Rooma poed on tavaliselt avatud 09:00-13:00 ja 15:30-19:30 ning turud esmaspäevast laupäevani 7:00-13:00. Mõned kuulsamad Rooma turud on näiteks Campo De Fiorit ning Porta Porteset.
linnaühistransport. Euroopas selliseid (mis töötavad nagu ühistransport) monorelsse on ainult kolm (Moskvas, Dortmundis ja Wuppertalis), Põhja-Ameerikas samuti kolm (Seattle´is, Jacksonville´is ja Las Vegases). Aasias aga juba praegu monorelss on saanud küllatki perspektiiveks ja pidevalt arenevaks transpordiliigiks. Kõige rohkem neid on Jaapanis, monorelssid toimivad 8 linnades. Mõnedel monorelssidel Jaapanis on sama sõiduvoog nagu metrool. On olemas ka monorelss Malaisias Kuala-Lumpuris ning mõnedesse linnadesse seda ehitatakse. Ka monorelsse ehitatakse Hiinas, Singapuris, Iraanis ja Araabia Ühendemiraatides. 1.3.4 Innovatiivne ühistransport (tasakaalurong ehk gürorong) Käesolev meetod oli pakutud vene inseneri Dahir Semjonovi poolt. Meetodi realiseerimiseks tegelikult ei ole vaja uusi tehnoloogiad, lihtsalt on vaja ühendada mitu juba teatud tehnoloogiaid.
annaabi.ee 
