1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2
seostada primaaretaloniga dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusse. Primaaretaloniks võib olla mõõtühiku määratluse praktiline kehastus või mõõteprotseduur, mis sisaldab mitteordinaalsuuruse mõõtühikut või etalon. Primaaretaloni spetsifikaat peab sisaldama aega, millal seda kasutati kalibreerimisastendiku sisseseadmiseks aga ka muud asjakohast metroloogilist infot, näiteks aega, millal toimus esimene kalibreerimine kalibreerimisastendiku abil. Kui mõõtemudelis on rohkem kui üks sisendsuurus, siis peab iga sisendsuuruse väärtus olema metroloogiliselt jälgitav ja mõõtmist kirjeldav kalibreerimisastendik võib moodustada harulisestruktuuri või võrgu. Toiming iga sisendsuuruse metroloogilise jälgitavuse kindlustamiseks peaks vastama sisendsuuruse suhtelisele panusele mõõtetulemusse.