korrigeeritakse ühele etalonidest omistatud suuruse väärtust ja mõõtemääramatust. Three main reasons for having an instrument calibrated: 1. To ensure readings from the instrument are consistent with other measurements. 2. To determine the accuracy of the instrument readings. 3. To establish the reliability of the instrument i.e. that it can be trusted. 10. MÕÕTÜHIKU JÄLGITAVUS. JÄLGITAVUSAHEL TÖÖMÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISEL Metroloogiline jälgitavus, metrological traceability - Mõõtetulemuse omadus, mille abil saab seda tulemust seostada primaaretaloniga dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusse. Primaaretaloniks võib olla mõõtühiku määratluse praktiline kehastus või mõõteprotseduur, mis sisaldab mitteordinaalsuuruse mõõtühikut või etalon. Primaaretaloni spetsifikaat peab sisaldama aega, millal seda kasutati kalibreerimisastendiku sisseseadmiseks aga
IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 3. Pp. 336338- Konz, S. Work Design: Industrial Ergonomics. 3rd ed. Scottsdale, Arizona. Publishing Horizons, 1990. Konz, S., Evans, M., Davis, R. Hand tremor: recovery time after exertion. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 3. Pp. 539-541. Kristjuhan, Ü. Väsimuse mõõtmine. Tehnika ja Tootmine. 1975. Nr. 5. Kristjuhan, Ü. Determination of small changes of perimeters of human limbs. Measurement in Medicine and its Metrological Providing. Moscow. 1986 (in Russian). Kristjuhan, Ü. Determining the changes of limb perimeters by ergonomic assessment of workplaces. Ergonomics of Workplaces. These of Papers of VI COMECON International Conference on Ergonomics. Moscow. 1987a (in Russian). Kristjuhan, Ü. Methodical Recommendations for Investigation of Fatigue in Different Body Regions. Tallinn. 1987b (in Russian). Kristjuhan, Ü. Changes of human limbs girths during workdays. Acta Physiologica Scandinavica. 1992. Vol
annaabi.ee 
