Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek,
Mikroteooriate eeldused sotsioloogilistes kultuurikäsitlustes: · Inimesed on loovad ja taibukad · Sotsiaalse elu keskseks jõuks on inimestevaheline vahetu (nö silmastsilma) interaktsioon · Sotsiaalne kord tekib individuaalsete tegutsejate tegevuse tulemusena; need tegutsejad on võimelised oma suhteid ise korraldama ja reguleerima, muutma sotsiaalsed suhted ennustatavateks, edukateks ja vastastikku mõistetavateks · Et ühiskonda uurida, peame lähtuma tõlgendavatest metodoloogiatest, mis püüavad tabada, kuidas üksiktegutseja mingit sotsiaalset situatsiooni mõistab. Kultuur kui tegevus (mikroteooriad): sümboolne interaktsionism Rituaal Durkheimil (Religioosse elu elementaarsed vormid, 1915): rituaalid on sotsiaalse argielu voost eristuvad sündmused, milles ühiskonnaliikmed tulevad kokku selleks, et midagi (nt sümboolseid väärtusi - religioon) pühitseda. Rituaalid kinnitavad sotsiaalset korda, indiviidi solidaarsust teatud grupiga.
annaabi.ee 
