dekodeerida koodoneid, mille kolmandas positsioonis on puriin (G või A). Siit järeldub, et iga tRNA suudab dekodeerida kahte koodonit juhul kui tema antikoodoni esimeses positsioonis on G või U. Tõepoolest, enamusel tRNA'dest ongi esimeses positsioonis kas G või U. "Wobble" reegel võimaldab organismidel tRNA'sid kokku hoida - 61 aminohappeid kodeeriva koodoni transleerimiseks kasutab enamus organisme alla 40 erineva tRNA molekuli. Paraku on siin ka erandid - metioniinil (Met), nagu juba öeldud, on vaid üks koodon - AUG. Met-tRNA antikoodoni esimeses positsioonis on C nukleotiid, mis paardub ainult G'ga ja seega ei ole Met-tRNA võimeline transleerima AUG'le lähimat koodonit AUA, mis vastab isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui
8 aminohappe puhul ei ole koodoni kolmas täht oluline aminohappe määramisel. Ka ülejäänud aminohapete puhul on koodoni kolmas täht väiksema tähtsusega, 7 aminohappe puhul on koodoni tähendus määratud kolmanda positsiooni puriini või pürimidiiniga. Enamasti määrab koodoni tähenduse kolmandas positsioonis olev puriin (A või G) ehk siis pürimidiin (C või U). 20st UGK's esindatud aminohappest on kolmas täht ühetähenduslik ainult kahe aminohappe puhul, metioniinil (Met) ja trüptofaanil (Trp). Neile kahele vastab vaid üks koodon kummalegi. Seejuures on nii Met kui Trp koodonitel viimane täht puriin (G). Pürimidiin koodoni kolmandas positsioonis ei mõjuta koodoni identsust, st. olenemata sellest kas kolmas täht on U või C vastab koodon ikka samale aminohappele. Koodoni kolmanda tähe mitmetäheduslikkus ehk koodi kõdumine võimaldab sama aminohappelist järjestust kodeerida erinevate nukleiinhppe järjestuste abil. Kolmanda