Võnkeperiood 6 - 20 sek, amplituud 10 o- 30o. Tekivad ebameeldivad kiirendused. Periood oleneb lasti paigutusest laevas. Mida 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid
kestus sekundites, õõtsesagedus – täisvõngete arv ühes ajaühikus. Külgõõtsuvuseks ehk rullumiseks (roll, бортовая качка) nimetatakse laeva võnkeid ümber pikitasandis asuva pikitelje (Joon. 3.30.), tekib laevaga risti või nurga all jooksvatest lainetest ja muudest juhuslikest dünaamilistest mõjudest. Võnkeperiood 6 - 20 sek, amplituud 10 o-30o. Tekivad ebameeldivad kiirendused. Periood oleneb lasti paigutusest laevas. Mida suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. Joon. 3.30. Pikiõõtsuvuseks (pitch, килевая качка) nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (Joon. 3.31). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida