· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks
Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal
Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk. Psuhromeetriline koefitsient K soltub psuhromeetri konstruktsioonist, eriti marja termomeetri ventilatsioonist. Meteoroloogilises praktikas on kasutusel kaks psühromeetri tüüpi: 1) statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter, 2) aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter. Psuhromeetrite konstandid on pisut erinevad, mis on segaduste allikaks. 1. Statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter paikneb püsivalt nn meteoroloogilises onnis, nait pisut soltub tuulest valjaspool onni, psuhromeetri konstant KAugust = 0.000 7947 (vastab tuule kiirusele 0.8 m/s). 2. Aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter on teisaldatav ja kasutatav ka
annaabi.ee 
