Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele. 4 Triivivatest mandritest Alfred Wegeneri oli meteoroloog, hariduselt aga astronoom. Hukkus Gröönimaal meteoroloogilisel ekspeditsioonil. (1930). Oma teooria, et Maal oli kunagi üks suur manner, ja üks suur ookean, ning selle hiidmandri jupid triivisid üksteisest eemale, esitas ta 1915 välja antud raamatus "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas, seda põhjust, head teooriat maakoore all toimivate liikumiste kirjeldamisel ei tea teadlased
aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga madalama õhurõhuga alasid. Meteoroloogias nimetatakse madalrõhualadeks sageli tsükloneid, madalrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba sadade, vahel enam kui tuhande kilomeetri suuruste madalama õhurõhuga piirkondadega. Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku ilma iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt troposfääri ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi
levimiskiirus. Lainete suhteliselt homogeensete omadustega osa vaatlustest ja muudest allikatest kogutud Kliima muutumise ja kõikumised. põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, atmosfäärist. andmehulkadega. Ühegi kliimanäitaja muutumise tendents ei laine pikkus L, laineperiood T, Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse Lühi ja pikaajalised prognoosid. saa olla lõpmatult ühesuunaline. Kuigi levimiskiirus C. õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist Lühiajalised prognoosid on 12 päeva. pikemad aegread kajastavad võnkumisi Lainekõrgust võib ennustada, kui on on võimalik päevpäevalt jälgida
annaabi.ee 
