meediaväljaannete ja mõningate uuringute andmeid, lisaks ka statistikaameti andmeid. 1. MAAILMA VEEST Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. [1] Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul pole umbes viiendikul maailma elanikest juurdepääsu joogiveele ning iga teine inimene kasutab saastunud vett.Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. [1]
Kliimamuutustega seotud keskkonnaeesmärgid EL-is. Kasvuhoonegaasidega kauplemine süsteem EL-is ja selle tulemused. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja selle mõju kliimamuutustele. Kliimamuutuste võimalik mõju metsadele. Päikesekiirgus ja kasvuhooneefekt kui kliima ja selle muutuste alus Kliima mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus (tavaliselt aastakümnetega mõõdetavas (võib ka pikemas) ajaskaalas). Kliima on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) määratluse kohaselt ,,teatud piirkonna ilmastikuolude süntees, mida määratletakse atmosfääri seisundi muutujate pikaajalise statistika alusel". Aastaajamuutused, näiteks talve üleminek kevadeks, suveks ja sügiseks parasvöötmes ning troopikas esinev üleminek niiskelt perioodilt kuivale on samuti kliima osa. Kliima on põhitegur, mis määrab taimede ja loomade leviku ning mullastiku moodustumise
annaabi.ee 
