määratakse täpselt pilvelt hajunud valguse saabumise aeg. Kuid kogemus ei tule kahjuks. Meteoroloogiajaama juhataja Helen Kaskmaa näitab õues käega taevas kulgevale lennukijäljele: ,,See on 11 kilomeetri kõrgusel, nii et pilved on praegu veel kõrgemal." Pilvkatte olukorda on oluline teada, sest pilved määravad selle, kui palju päikesekiirgusest satub maapinnale ja kui palju kiirgub tagasi kosmosesse. Kõige uuem seade Tõravere meteoroloogiajaamas on äikesemärkija ehk nagu seda seal kutsutakse Välgu-Mihkel. See võtab satelliidilt vastu teate, et kusagil paarisaja kilomeetri raadiuses on äike löönud kas siis pilvest pilve või pilvest maha. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koduleheküljel saab reaalajas näha nii seda, kas kusagil tegutseb äike, kui ka seda, milline on ilm Eesti eri paigus. Vaatlusi tehakse iga kolme tunni tagant ja üles riputatakse ka viimase kolme tunni keskmised andmed.
17 Keskmise temperatuuri aastane käik 20 15 10 5 0 J V M A M J J A S O N D -5 -10 5.2. Õhutemperatuuri andmed Graafik 3. Võru ja Sõrve meteoroloogiliste jaamade aastaste temperatuuride käik 1966-2010 (11) Võru meteoroloogiajaamas on keskmise registreeritud õhutemperatuuri kõikumine on suurem kui Sõrme jaamas: Võru jaama kõige külmema (veebruari) ja kõige soojema (juuli) kuude temperatuuride vahe on 23,5°C, Sõrme jaama kõige külmema (jaanuari) ja kõige soojema (juuli) kuude temperatuuride vahe on 19,4°C. Saaremaa rannikul on keskmine temperatuur madalam kui Võru oma perioodil aprillist juulini ja kõrgem – augustukuust saadik kuni märtsini. Mereline
annaabi.ee 
