meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel
nende orbiidid on tavaliselt ringikujulised ja ekliptika on tasandis. Kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime. Tavaliselt eristatakse tumedaid ja heledaid, mille parameeter on vastavalt 3 ja 15%. Suure süsiniksisaldusega meteoriitidele sarnanevad tumedad asteroidid (C-asteroidid), heledad aga kivimimeteoriitidele (S-asteroidid). Mõned asteroidid peegeldavad ja polariseeruvad valgust nagu metallid (M-asteroidid). Suurem on asteroide on C-tüüpi, mida on 85%, S-tüüpi asteroide on 13% ja M-tüüpi ainult 2%. Erinevat tüüpi asteroidid ruumiliselt ühtlaselt ei paikne. S-asteroidid on kogunenud asteroidivöö Päiksepoolsesse ossa ja S-tüüp jällegi selle vöö kaugemasse ossa.
Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht. Alla 1019kg ei toimu planeeti moodustava ainese ülessulamist ega gravitatsioonilist diferentseerumist - ei moodustu sfääre. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustamise protsess ligikaudu 4,56 miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine (raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude
moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56. miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine (raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega
annaabi.ee 
