tingimustes. Aga lihtsaim organism, mis kätkeb endas kõik elu omadused, on rakk. Teadlaste käsutuses on nüüdseks tehnoloogiad, mis võimaldavad sünteesida DNA lõike pikkusega 50-200 nukleotiidi. Selliseid lühikesi lõike on võimalik omavahel siduda ja luua pikemaid DNA molekule. Ka RNA molekule on laboris sünteesitud. 2003.a. õnnestus USA teadlastel luua sünteetilised viirused. Ühe hüpoteesi järgi tekkisid viirused ja bakterid hoopis kuskil mujal kosmoses ja lendasid Maale meteoriidil. 1996. aastal kuulutasid USA kosmoseagentuuri NASA teadlased maailmale, et avastasid Marsilt pärit meteoriidist fossiilse bakteri. Munajad ja kepjad moodustised olid vaid 100 nanomeetri pikkused. See on tuhandik juuksekarvast. Selle ajani ei usutud, et bakter võib olla nii väike. Nüüd on neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt 2 liivakivist kui inimese neerudest
eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles
keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases – see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni
orgaanilisi aineid. Õnneks andsid bioloogilised katsed positiivse tulemuse. Põhjalikum 8 eksperimenteerimine näitas, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt leidub Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis võivad reageerida tormiliselt toitelahusega. (Noorkõiv, E) 1996. aasta augustis teatati muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli üks kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis ilmselt pärineb Marsilt. Kartulisuurune 1,9 kilone meteoriit oli Antarktikast leitud 1984. aastal, kuid tema õige päritolu saadi teada alles 1993-ndal aastal. See võis moodustuda ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, teistest Marsi päritolu meteoriitidest. (Noorkõiv, E) Suur rühm NASA teadlasi Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikku uurimist
annaabi.ee 
