sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Meteoorkehi liigitatakse kaheks päritolu järgi: komeetide tuumade lagunemisel tekkinud meteoorkehad ja väikeplaneetide vööndist pärinevaid meteoorkehad. Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega, tihedus on neil 0,31 Mg/m³, tekitavad 7 meteoorivoole ja enamiku juhuslikke ehk sporaadilisi meteoore. Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks.
et komeedi tuum jagunes kaheks. Kummalgi tuumal oli oma kooma ja saba ning tuumadevaheline kaugus ulatus 250000 km-ni. 1852. aastaks olid tuumad eraldunud 2,5 miljoni kilomeetrini. 1859. ja seejärel 1866. aastal oodati uut lähenemist, kuid komeete ei ilmunud. Küll aga oli 1866. aasta 27. novembril tähelepanuväärne tähesadu, mis kordus täpselt 13 aasta pärast (s.o. siis, kui komeet pidi uuesti ilmuma). Komeedid olid lagunenud meteoorkehade pilvedeks. On teada palju meteoorivoole, mille tekkimine seletub kindla komeedi kas täieliku või osalise lagunemisega. Tähesadu annab tunnistust komeedi hävimise paratamatusest. Komeedi eksisteerimine lõpeb tema lagunemisega meteoorideks. 3.2 Komeetide avastamine Sageli ilmuvad kommedid täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond
annaabi.ee 
