(EKUK, 2013) Peale saasteainete seire on EKUK-i võrgus neli meteomasti, millega mõõdetakse kahel kõrgusel õhutemperatuuri, tuule kiirusi ja suundi. Seega saab nende andmete alusel otseselt määrata, kas kihistus on stabiilne, neutraalne või labiilne. Lisaks mõõdetakse õhu lühiajalist muutlikkust ja selle vertikaalset liikumist, mis võimaldab hinnata õhu läbisegunemise ja saasteainete hajumise kiirust. Nii meteoroloogilised andmed mastidest kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada
Eriti oluline oli see aegadel, mil tehnoloogilised vimalused olid tnapevastest hoopis piiratumad. ldiselt ptakse neid kodeeringute ssteeme hoida vimalikult muutumatutena, kuid aeg-ajalt on tienduste ja muudatuste tegemine siiski vältimatu. Lisaks rahvusvahelistele koodidele vidakse kasutada veel ka siseriiklikke vi regionaalseid koode, mille standard on kehtestatud rahvusliku ilmateenistuse poolt. Vaatlusandmed Mõõtmised kogutakse andmebaasi (MySQL) Olulisemad meteoandmed jagatakse GTS vahendusel rahvusvahelisse võrku 1 Andmebaas toimib 2003 sügisest Andmebaas on osaliselt kättesaadav EMHI kodulehekljel Andmebaasis paiknevad mtmised on ilma kvaliteedikontrollita ksiku mtejaama vrtusi mingil ajahetkel minevikus on lihtne vaadata kodulehekljelt Keerukamate pringute puhul (nit. aegread vms) tuleb prduda EMHI poole
annaabi.ee 
