abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse. Ka esimestel kooliaastatel suudavad lapsed paljudes olukordades kohandada oma käitumist vastavalt olukorra nõudmistele või teiste tunnetele ning omaenda tundeid varjata või maskeerida – näiteks naeratada viisakalt kingituse tegijale, kuigi kink neile tegelikult pettumuse valmistas. Eneseregulatsioon õppimisel hõlmab oma tunnete ja käitumise juhtimise kõrval ka mitmeid protsesse, mis on oma olemuselt metatunnetuslikud. Nende hulka kuuluvad: 1) eesmärkide püstitamine; 2) planeerimine; 3) tähelepanu kontrollimine; 4) enese motiveerimine; 5) paindlik õppimisstrateegiate kasutamine; 6) oma tegevuse jälgimine; 7) vajadusel välise abi otsimine; 8) oma tegevuse hindamine. Ühendavaks sillaks teiste ja enese poolt juhitud õppimise vahel võiks olla koosjuhitud õppimine, Kesksel kohal juhendava õpetamisviisi puhul ongi küsimused. Vältima peaks siiski miks-küsimusi, millele kõige
· Samuti leitud, et ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Kas laste mõtlemine on fundamentaalselt erinev täiskasvanute mõtlemisest? Carey · Kas lapsed esitavad informatsiooni teisiti kui täiskasvanud · Laste ja täiskasvanute alusmõisted teadmiste omandamiseks võivad olla erinevad · Lastel võivad puududa metatunnetuslikud teadmised mälu piirangud, terminite tähendus Kumb sõna on pikem, kas uss või röövik? Auto või rong? · Valdkonnast sõltumatud teadmised ja valdkonnaspetsiifilised teadmised eri inimestel võivad olla erinevad · Intellektuaalsed oskused on laia kasutusalaga tööriistad Lähedussuhte areng Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul · Nägemismeel Robert Fantz (1965): visuaalse eelistuse meetod