tähendavad. Kõne pragmaatika puuded ehk siis arusaamine sellest, miks räägitakse nii. Mis on varjatud mõte teksti või ütluse taga, on raske nendel lastel aru saada. On väga konkreetsed ka kõne mõistmisel. Kõne teadlikkus, see, kuidas ma ise räägin ja kuidas ma kõnevahendeid valin ja kasutan, et teised minust kõige paremini aru saaksid, see lõplikult välja ei kujune. See tegelikult on metatunnetuslik oskus juba. Oskus teadlikult valida need sõnad ja sellisel viisil omavahel siduda, et teised inimesed minust aru saaksid ja ka sellest, mis ma sellest räägin. Selline metatunnetuslik oskus nendel lastel tegelikult välja ei kujune. Arengu mõttes on hästi, kui laps hakkab valetama. Sisekõne hiline ja puudulik areng. See võimalus lapsel iseendaga enda sees dialoogi pidada, see on raskendatud. Sisekõnele peaks toetuma metatunnetus ja psüühiliste funktsioonide kujunemine
Mingil hetkel saan aru, et enam ei mõista ja tean, millisel hetkel veel loetust aru sain ja lähen tagasi sinna, kus raskused tekkisid. Kui madalamate op-dega saab laps veel hakkama, siis metateadikkusega on kaua probleeme. See tekitab aastaid raskusi erinevate ainetega õppimisel, kus on tekstidega tegemist. Kui tekstid lähevad ainespetsiifiliseks, siis võib lastele põhiprobleemiks osutuda metatunnetuslik raskus. Seetõttu võib probleeme olla isegi hoolimata sellest, et tehniline lugemine korras. Seega on raskused kogu kooliea vältel. SPETSIIFILINE KIRJUTAMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine: Õigekirja või käekirja probleemid - enamasti mõlemad esindatud tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on
annaabi.ee 
