II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Mis on metakommunikatsioon ja metatekst? Metakommunikatsioon on kriitika. Väga suur osa kommunikatsioonist keerleb iseäranis tänapäeval ümber mingit laadi varasema kommunikatsiooni. Teisisõnu: uute tekstide, dialoogide kõneaineks on varasemad tekstid ja dialoogid. Sellisel juhul on tegemist metakommunikatsiooniga, mis produtseerib metatekste: SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Aktiivne ja passiivne kommunikatsioon Aktiivne- teadvustatud ja ettekvatsetud kommunikatsioon Pasiivne kommunikatsioon- ei ole otseselt mõeldud sõnumit edastama. Aktiivne kommunikatsioon on teadlikud märgid, mis on nimme kellelegi suunatud, et tahtlikult mingit infot edastada: minu kõne audtiooriumi ees
Tõlke uurimine 161 esile tuua audiovisuaalse materjali tõlkimise (AVT) uurimise. AVT peamisteks väljunditeks on subtitreerimine ja dublaaž, kuid lisaks telesaadetele, filmidele ja teatrietendustele hõlmab AVT ka reklaami ja videomänge. Uurida saab nii teksti, tõlkijat kui tõlkimisprotsessi, kuid AVT eripäraks on vastuvõtu ehk tõlke lugeja/kuulja uurimine. 20.1 Metodoloogia Kui lugeda ingliskeelseid uurimusi ja metatekste, võib näha, et neis öeldakse methodology nii üldiselt uurimuse aluseks olevate meetodite ja teooriate kogumi kohta kui ka vaid kitsalt ühe meetodi kohta. Eestis kasutatakse meetoditest rääkides sageli terminit metoodika. Siin käsitluses hõlmab metodoloogia meetodeid ja teoreetilist raamistikku, meetod on konkreetne viis mingi nähtuse uurimiseks. Tõlketeadus on olemuselt interdistsiplinaarne ning tõlkimise uurimisel kasutatakse teoreetilise raamistikuna erinevaid teooriaid
annaabi.ee 
