See ei ole müüt vaid tegelikkus mida märkad Eestis ringi käies." (kirjaviis muutmata; rõhutus lisatud). Õpilane viitas eeldusena arusaamale, mille kohaselt niisugune stereotüpiseeriv kirjeldus on müüt, ning vaidles eitavas lauses ühtlasi sellele eeldusele vastu.) Kas esineb metadiskursust (milles autor eristab end teksti teatud tasandist) või irooniat? (Metadiskursuse näide: ,,Nagu Freud oleks öelnud ..." autor viitab metatasandilt freudistlikule diskursusele, jättes endale võimaluse Freudiga nõustuda või talle vastu vaielda.) 2. Kas esineb interdiskursiivsust loovat, ühendavat intertekstuaalsust, mis põimib erinevate diskursustüüpide, zanride (suhteliselt stabiilsete tekstiloometavade kogumite, nt teadusartikli, olemusloo, ametliku kõne) või stiilide konventsioone ehk tavasid, luues nii uusi või hübriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursustüüpe?
(universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik viis nähtuste seletamiseks. Mingis olukorras on ühe või teise lähenemise kasutamine otstarbekam (nt foobiad – KKT; probleemid sisemaailmas – analüütiline lähenemine). Erinevaid koolkondi >200; oluline on, et inimese punktuatsioon (tema arusaam asjadest) sobiks kokku temaga tegelemise viisiga. Inimese kohta käivad teooriad on pigem ideoloogiad;
annaabi.ee 
