kujutisega fotograafiale. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis II: Meediareflektiivne kunst Propaganda (ladina propagre 'laiendama') on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks. Kunsti retoorilise potentsiaali fokusseerumine propagandas ja reklaamis. Kunstniku sõltumatus ja seotus maailmavaate (taas)tootmisega. Kriitilised kunstipraktikad ja reklaam. Reklaami dekonstruktsioon postmodrnses kunstis ja meediareflektiivne kunst. Topeltmängulisus ja metastrateegiate kasutamine 1990te kunstis. Pilet nr.13 1. Dokumentaal- ja reportaazfotograafiast enne II Maailmasõda Photojournalism levis 19nda sajandi keskel selliste otograafidega nagu J.Riis ja L.W.Hine. Nad tõid meedia tedlikuse tööjõule, mis arendas riiki, mis elas kehvades tingimustes, nn slummides. Neil oli soov muuta põhikirja inimeste heaks ja mis kõige tähtsam, nad olid teadlikud publikust mis loges ja nägi neid tekste ja pilte.Publik muidugi on kesk-ja kõrgklassi ühiskond,
ja intonatsiooni valimine ning parandusmehhanismi kujundamine. Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004). Ka antud töös on keeleliselt ja semantiliselt sidusa jutu tun- nuste teadvustamiseks kasutatud lapsele metakognitiivsete oskuste õpetamist. On teada, et suuline tekstiloome toetub laste kogemustele, esemete ja nähtuste vaatlusele ning piltidele (Traumann, 2009). Koolieelses eas kasutataksegi tekstiloome- oskuse arendamiseks peamiselt jutustamist isikliku kogemuse põhjal ning jutustamist sü-
annaabi.ee 
