nimetatakse kasvajaks ehk tuumoriks. Kasvajad võivad olla hea- või pahaloomulised. (CWH 2000:88) 4 Pahaloomulise kasvaja (vähi) rakud tungivad ümbritsevatesse tervetesse kudedesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, mille kaudu kanduvad keha kaugematesse piirkondadesse, moodustades seal uusi kasvajakoldeid. Seda nimetatakse vähirakkude siirete tekkimiseks e. metastaseerumiseks. Healoomulised kasvajad seevastu on piirdunud, ei haara ümbritsevaid rakke ega levi keha teistesse organitesse ning on üldjuhul ohutud. (Grün-Ots 2010:13) 1.1 Vähi teke Vähi teke algab ühe või enama raku paljunemist juhtiva geeni muutumisega ehk mutatsiooniga. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused meie geenides.
Koe uuringuks kaabitakse kasvaja pinnalt skalpelliga materjali, pindmiste, armi tüüpi levivate kasvajavormide korral. Üldjuhul ei soovitata purustada uurimise eesmärgil väikesi kasvajaid, see võib soodustada vähi ebatüüpilist levikut. Kui kasvaja ei ole eemaldatav, üksnes siis võib vähiraku tüübi täpsustamiseks koeosakesi võtta. (Labotkin 2004.) Kasvaja leviku määramiseks basaalrakulise vähkkasvaja puhul ei ole lisauuringute tegemine vajalik, kuna praktiline oht kasvajate metastaseerumiseks puudu. Lamerakulise vähkkasvaja puhul on kindlasti vaja teha rindkereorganite röntgenoloogiline uuring ja kõhuõõneorganite ultraheli uuring. Samuti tuleks uurida antud kehapiirkonda dreenivaid lümfiteid ja lümfisõlmi. Kui kasvaja piirkonnas on kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed, siis on vaja teha nende tsütoloogiline (nõelbiopsia) või histoloogiline uuring (lümfisõlme eemaldamine). (Labotkin 2004.) NAHAVÄHI RAVI
annaabi.ee 
