valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) *pöördhõive saavutamine on laseriehituse põhiprobleem *pöördhõive-aatomite või molekulide kogumi ajutine seisund,milles ergastatud osakesi on rohkem kui ergastamata osakesi *tavahõive- aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata osakesi LASERKIIRGUS TEKIB:stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu LASERI EHITUS: *põhiosad:kiirgur(aktiivaine;tahkised/vedelikud/gaasid),ergasti ja optiline resonaator(peeglipaar) *lasereid nim ka valgusgeneraatoreiks *laserkiirgus on koherentne,monokromaatne,suunatud,üliintensiivne *laserkiirgust saab konsentreerida nii ajas kui ruumis LASERI KASUTAMINE *arvutid(cd- rom)*laserkassaator*laserprinter*laserplaat(cd) *lasernavigatsiooniseadmed*meditsiinis(naharavi,silmad)*tehnoloogias materjalide tootmiseks,keevitamiseksjne
seadmed maksavad 450 000 1 000 000 dollarit. Samas on meie laserseadmed väga töökindlad kõigist toodetuist on tulnud remontida vaid paari eksemplari ning ka siis pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. STOPP! 1. Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirguritelt saavutatakse põõrdhõive, kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. 2. Laseri põhiosad on kiirgur, (aktiivaine), ergasti ja optiline resonaator (peeglipaar) 3. Laserkiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne; laserkiirgust saab tugevasti konsentreerida nii ajas (femtosekundilised välked) kui ruumis (mikromeetrised fookustäpid). Laser on oskamatul kastuamisel ohtlik!
18. Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire - elektroni võnkumine ühest seisulainest teise. 19. Täpsuspiirangust järeldub, et kvantsiire on protsess mis toimub lõpliku aja jooksul. Kui t lähekens nullile, peaks E lähenema lõpmatusele ja vastupidi. 20. Kvantseisundi eluiga on kiirgussirde kestus, see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit. 21. Metastabiilne seisund tähendab siiret, mis lähtub pikaealisest seisundist. Seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 22. Spektrijoonte intensiivsust uurides leidi, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb
Ergastatud seisundi eluiga on 1 * 10-9 s Ergastanud seisundi eluiga on mis kulub ergastatud seisundist põhiolekusse minekuks. 10) Stimuleeritud kiirgus e. sundkiirgus kui footon tabab aatomit ergastustasemel sunnib ta aatomit kiirgama.Stimuleeriv ja kiiratud footon on omavahel koherentsed,teineteise täpsed koopiad 11) Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel.Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. Laserkiirguse kasut.nt silmaraviks määratud laser;lasernoorendus-näokortsud;naharavi laseriga TUUMAFÜÜSIKA 12) Isotoop erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel
Kui Δt läheneks nullile siis peaks ΔE lähenema lõpmatusele ja vastupidi. 18. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see võib olla? Kvantseisundi eluiga on kiirgussiirde kestus ning see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit. 19. Mida tähendab metastabiilne seisund ja kuidas sellist energiataset sisaldavaid aatomeid ära kasutatakse? Metastabiilne seisund on siire, mis lähtub pikaealisest seisundist ning seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 20. Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub? Spektrijoonte intensiivsust uurides leiti, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 21. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib?
annaabi.ee 
