Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik pakendid visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud prügilad.Selles risus on aga palju ümbriseid, mis ei kõdune ega lagune.Tohtult on jäätmeid, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Õnneks aga leidub entusiastlikke kodanikke, kes võtavad midagi metasade puhastamiseks ette. Alates 2008. aastast korraldatakse talgupäevi ,, teeme ära" . Vabatahtlikud korjasid teepervedelt ja laantest tohtult prahti.See projekt oli nii edukas, et selliseid koristuspäevi korraldakse ka väljaspool Eestit. Alati on lihtsam midagi rikkuda kui parandada või taastada .Nii on ka ümbruskonna korrashoidmise ning säilitamisega. Kui tahame hoiustada elamisväärset keskkonda,siis peaksid inimesed hakkama mõtlema, kuidas majandada loodussõbralikult
Mina arvan, et armastust suudab täiustada ka veel vastastikune austus ja usaldus ning enesearmastus, sest on ju teadatuntud, et kõigepealt peab inimene õppima end armastama, alles siis suudab ta armastust pakkuda ka kellelegi teisele. ,,Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi." (Voltaire, 1986; 326) Kellegi teise süü tundub alati palju suurem kui enda oma. Kui paljud tunnevad ennast süüdi selles, et Eesti metasade all ja tänavatel vedeleb prügi? Ma ei ütleks, et kõik aga enamus inimesi on kindlasti kunagi mõne kommipaberi maha visanud, kuid see ei tähenda, et sellest enamusest kõik ennast Eesti reostatuse pärast muretseks. Mõeldakse, et mina olen ainult mõne sodi tekitanud samas keegi teine viib terveid prügikotte metsade alla. Inimene ei taha oma süüd tunnistada kuigi ollakse samuti osa tekkinud probleemist. ,,Tervet arusaamist tuleb väga harva ette
annaabi.ee 
