olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida. · See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid. · Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod. Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki, meil pole kohustust neid täita. Kategoorilisel imperatiivil on kaks vormelit: toimi ainult vastavalt maksiimile, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalse seadus. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi?
inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. 7. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Kristlik eetika, Kanti eetikateooria. 8. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema universaliseeritav. Raha laenamine. See võimladab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksmiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt kas nad sobiavad printsiipideks mille järgi me kõik võiksime elada. 11. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv