Mis puudutab metafüüsika tunnetusobjekte, siis sellistena osutab Kant “Prolegomenas” ühelt poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist
ja res extensa. Mõtlev substants ei sisalda mingit ulatuvust, ulatuvuslik substants ei mõtle. Kumbki ei sõltu oma olemasolus teisest. Kuid mõlemad sõltuvad oma olemasolus jumalast kui maailma loojast ja alalhoidjast. Selles tähenduses on üksnes jumal tõeliselt kõigest muust sõltumatu ja niisiis ka ainsana tõeline substants. Need kolm teemat jumal, hing ja loodus saavad järgneva aja filosoofia (metaphysica specialis`e) keskseteks käsitusaineteks. 12 Friedrich Nietzsche (1844-1900) sõnul on euroopalik inimkond kaasajal astumas nihilismi ajastusse. Nihilismi all peab Nietzsche silmas mitte mõnd filosoofilist õpetust teiste seas, vaid euroopaliku tsivilisatsiooni ajaloo üht olulist protsessi
annaabi.ee 
