tiheda ja paakunud kihiga. Kergkruusa tihedus on 400-800 kg/m3. Toodetakse mitmes fraktsioonis alates liivast kuni 10-20mm-ni Kasutatakse lamemekatuste isoleerimiseks ja kallete andmiseks, samuti põrandates ja ka teedeehituses Mullbetoonid on kerged betoonid, milles puudub jämetäitematerjal ja millede mahust kuni 85% moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid jagunevad omakorda vaht- ja gaasbetoonideks Räbud jagunevad metallurgilisteks ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu, mis kohe kõrgahjust väljavõtmisel kiiresti maha jahutatakse, mille tagajärjel ta mureneb urbseks massiks. Katlaräbudest on kasutusel kivisöe põletamisel tekkiv jääk, mida vajadusel veel peenestatakse ja sõelutakse. Omadustelt jääb alla kõrgahju räbudele Nr 57. Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka
Kergema betooni saamiseks on vaja kasutada poorseid täitematerjale. Poorsed täitematerjalid võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid, orgaanilised materjalid. Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist: pimsskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karplubjakivi jne Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks. Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei toodeta. Katlaräbudest on sobivam kivisöe kütmisel tekkiv jääk. Seda vajaduse korral veel peenestatakse. Meil tekib küll kivisöeräbu, kuid seni pole teda betoonide valmistamisel eriti kasutatud. Poorsed tehismaterjalid. Kõige enam kasutatav materjal on kergkruus ehk keramsiit. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilised materjalid
annaabi.ee 
