Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 20 000 e.Kr.
tootem- loomade kujutamisega. 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum Koopad avati muuseumina 1948. aastal. Pärast Teist Maailmasõda said koopad populaarseteks turismiobjektideks, mida külastas päevas keskmiselt 1200 inimest. Nende poolt väljahingatud süsinikdioksiid mõjus aga maalingutele halvasti. Kuna osa üle 2000 joonistusest olid juba väga viletsa kvaliteediga, siis otsustati 1963. aastal koobas turistidele sulgeda. Koobas kaitsti välisõhu eest kolme võimsa metallukse abil. Seejärel maalingud restaureeriti ning nüüd jälgitakse nende olukorda igapäevaselt. Sarnaselt Altamirale tehti ka siin digitaaldopograafia abil muuseumi jaoks koopamaalidest täpsed koopiad. 1983. aastal avati Lascaux II turistidele. See originaalkoopast mõnesaja meetri kaugusel asuv muuseum eksponeerib täpset koopiat kahest peamisest koopast ja nende maalinguist. 1979. aastast kuuluvad Lascax´i koopamaalingud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
annaabi.ee 
