tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik
Kitara ja lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde, lüüra väiksem variant barbiton väiksem kui lüüra, väga pikkade harudega, oli ainus keelpill, mida kasutati Dionysose pidustustel. harf valdavalt naiste pill. aulos levinuim puhkpill, läbilõikava kõlaga, sugulane salmei ja oboega, peamiselt levinud topelaulosena. paanvile ehk süüriks koosnes 5-7 erineva pikkusega vilest. Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga:
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: · Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne
annaabi.ee 
