Rauda kasutati vaid sepistatud kinnitusdetailidena. Erandjuhtudel kasutati rauda ka kettidena. Esimest korda kasutati rauda silla konstrueerimiseks 1781. aastal üle Severni jõe ehitatud sillal Coalbrookdale'is Inglismaal. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtu, mis võimaldas rauast sildu ehitada, idee pärineb kahelt rauameistrilt Abraham Darby'lt ja John Wilkinsonilt ning kohalikult arhitektilt Thomas Farnolls Pritchardilt. Selle esimese metallsilla sille on 30,5 meetrit ja kõrgus 12,8 meetrit. Silla kaarte üldmass on 378 tonni. Hetkel on sild kasutusel
puidust sõrestikega. Esimene Coaldbrookdale`i malmsild ehitati Inglismaal 1779 Severni jõel 5 kaarega ja 30,4m avaga kaarsild. Ühendused olid poltliidetega. Esimene malmsild Saksamaal 1796. Ameerikas hakati metalli kasutama rippsildadel. Pöördeliseks peetakse Rootsis 1825 alanud hoogsa raudteeehitus ja liikslust, millega kaasnes metallsildade hoogne ehitamine. 1835 oli Inglismaal 8000km ja 1870 200000km raudteed. Rajati 25000 raudteesilda. Seega 19 saj algas tormiline metallsilla ja inseneeria. Arenedes püüti ületada järjest suuremaid jõgesid ja kasutusele tuli kessoonmeetod. Royal Alberti sild Tamari jõel 1855-1859 jõe laius 300m, keskmise posti juures vee sügavus 20m. Insenerid õppisid ja konstrueeriti olemasolevate teadmistega, kuid esines ka purunemisi ja kobamisi ehitamist. Tay silla purunemine Inglismaal 1879 sundis revideerima seniseid tõekspidamisi. Kuulsaim ja suurim Forthi sild Sotimaal L 2528m suurim sildeava 521,5m
annaabi.ee 
