elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti). Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni. Metalliaatomil on kergem loovutada väliselektronkihilt 1-3 elektroni kui liita sellele 5-7 elektroni et tekiks oktett. Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks. Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni.
14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid nende paigutus elementide perioodilises süsteemis. Perioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Esimeses ja teises peaalarühma metallid on tüüpilised metallid. Kõrvalalarühma metallidel rühma suurenedes ei suurene mitte väliselektronkihi elektronide arv, vaid eelviimase kihi elektronide arv (väliselektronkihis on neil enamasti kaks elektroni, harva üks). Nende metallide omadused on üpriski sarnased, kuid erinevad A-rühma metallide omadustest. Neid metalle nimetatakse ka siirdemetallideks.
annaabi.ee 
